1935. aastal kutsuti Vanemuise ballettmeistriks seni väiketeatris Ugala tantsujuhina tegutsenud Ida Urbel (1900 - 1983) ning teatri juurde loodi alaline tantsu- ja õpperühm. G. Neggo stuudios õppinud Ida Urbel oli Pariisis ja Riias täiendanud oma teadmisi klassikalise balleti alal ja sellega pani ta aluse omanäolisele balletile Vanemuises.

Ida Urbeli teoseid võiks eelkõige koreodraamadeks nimetada. Alustanud C. Pugni "Esmeraldast", lavastas ta II Maailmasõja päevil rahvuslik-etnograafilise "Krati" E. Tubina muusikale. Samas arendas ballettmeister teatri väikesearvulist, ebaühtlase ettevalmistusega truppi ka balletirepertuaari nõudlike tippteoste kavvavõtmisega (S. Prokofjevi "Romeo ja Julia"), kus just tantsu väljenduslikkus ja sisuline veenvus määrasid üldmulje, jättes tagaplaanile balletitehnilised puudused.
Ida Urbeli jõuline ja isikupärane loominguline käekiri määras paljudeks aastateks Vanemuise balleti näo ja kujundas siinsed traditsioonid, mis on paljuski ühised eesti balleti algusajale, kuid paistavad Vanemuises silma suurema "maaläheduse" poolest. Klassikalise balleti vahendid olid Vanemuises, eriti varasemal perioodil, õige vaeselt esindatud, plastiline keel lähenes pigem tantsulisele pantomiimile. Alles 1950. lõpul, kui teatri oma kasvandike kõrval hakati truppi täiendama Tallinna Balletikooli lõpetajatega, tekkis vajadus rikkama koreograafilise keele järele.
Samal perioodil, kui Ida Urbel tegi oma balletilavastusi, palusid paljud lavastajad just teda tantsuseadjaks oma ooperitesse, operettidesse ja näidenditesse. Ajavahemikul 1935-1973 lõi I. Urbel liikumise 93le lavateosele. Ta ise on
pidevalt rõhutanud, et balletilavastustes huvitas teda rohkem lavastamine kui sammude seadmine ja et lavastajatöö tulemused jätsid varju koreograafi omad.
Koos G. Puccini "Tosca" lavastamisega algas I. Urbeli loomingulises biograafias uus etapp. Kuna 1960. aastate lõpus oli uus ballettmeister Ülo Vilimaa end juba näidanud ja Ida Urbeli tervis ei lubanud balletiga enam tegeleda, siis asuski ta oopereid lavastama. Nimetagem siinkohal näiteks G. Puccini "Toscat", G. Bizet' "Carmenit" (1969) ja P. Tshaikovski "Jevgeni Oneginit" (1973).
Ida Urbel püsis kaua väga heas vormis - I. Kalmani opereti "Silva" lavastamise aegu oli ta 79aastane Sellise suurepärase koreograafi, lavastaja, pedagoogi ja inimese mälestuse au sees hoidmiseks korraldab Vanemuine tema sünnipäeva paiku detsembri keskel tantsupäevi, mis näitavad Ida Urbeli poolt algatatu elujõulisust.

(Kokkuvõtlikult albumist "Eesti ballett" (1984) ja H. Aumere raamatust "Ida Urbel" (1989).)